Lillede klassifikatsioon

1. Mille poolest erinevad üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased lilled üksteisest? Too näiteid.
2. Arutle, mis võib juhtuda, kui lilletaim(ed) istutada ebasobilikule kasvukohale (valgus, mulla viljakus, niiskus). Miks on tähtis taimede kasvukoha nõuetega arvestada? Too näiteid.
3. Vali enim levinud sugukondade hulgast 3 huvipakkuvamat. Leia veebist ja/ või raamatutest valitud sugukondade peamisi morfoloogilisi tunnuseid. Koosta võrdlev tabel.

Vastused:
1. Üheaastased lilled- kasvavad seemnest, kasvatatakse kasvuhoones või toas ette varakevadel, õitsevad ühe aasta, valmivad seemned, ära õitsenud taimed tõmmatakse mullast välja ja viiakse komposti (aeddaaliad, petuuniad, saialilled, peiulilled)
Kaheaastased lilled- nende seemned külvatakse mulda kevadel või suvel, neid kasvatatakse kaks aastat, kuid õitsevad ühel suvel, talvituvad (võõrasema)
Mitmeaastased lilled e püsililled - eluiga on vähemalt kolm aastat, püsililled hakkavad kasvama kevadel, õitsevad igal kevadel, suvel või sügisel, juured ja pungad talvituvad maa sees. (pojeng, nelgid, hostad)

2. Taimed mis on istutatud ebasobilikule kasvukohale- lilled õitsevad vähem või üldse mitte, varred ja lehed võivad minna kollaseks, varred venivad välja, nõrgale taimele hakkavad kiiresti erinevad haigused ligi. Kui istutada taim, mis ei taha päikesevalgust, päikese kätte, siis see võib ära kõrbeda. Väga kuival või märjal pinnal võivad vastavalt taime vajadustele ära kuivada või mädaneda.

Hostad eelistavad poolvarjulist kasvukohta ja sügavapõhjalist parasniisket huumusrikast mulda, aga lepivad ka varjulise paigaga. Niiskemas mullas kasvavad nad hästi päikesepaistelgi. Kuivas liivmullas või liivas jäävad taimed kiduraks. Varjus kasvades muutub lehtede värvus ühtlaselt roheliseks, olgugi et muidu on nad valgekirjud või sinakad. Seevastu lauspäikeses kõrbevad lehed pruunikaks.

Kasutatud kirjandus:
http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Liina/%C3%95ppekavakeskus/LILLEKASVATUS%20T%C3%95K.pdf
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/kuidas-hooldada-hostat.d?id=23967613
http://et.wikipedia.org/wiki/

Liilialised	Kannikeselised	Tulikalised
Lehed on kas kaar- või rööproodsed. Sageli on neil varremuudenditena sibul (ad), mugulad või risoomid.	Kannikestel on kõige sagedamini südamekujulised lainelise servaga lehed, kuigi perekonnas on ka sõrmjaguseid ja muu kujuga lehti. Paljud liigid on varretud ning nende lehed ja õied kasvavad välja otse maapinnast, paljud liigid on lühikese varrega ja nende õied asuvad lehekaenaldes. Lehed paiknevad varrel vahelduvalt, aga varretutel liikidel on lehekodarik. Taimedel on alati abilehed, mis mõnikord on väga lehesarnased.	Lehed on tavaliselt abilehtedena, lihtsad, jagused või lõhised, paiknevad vahelduvalt või vastakult.
Paljude liiliate õieehitus on kolmetine. Õiekate on lihtne, kuid kroonjad lehed on erksad ja värvikad, et tolmeldajaid kohale meelitada. Vili on kupar või mari	Kannikeste õied kasvavad üksikult suhteliselt pika õievarre otsas. Õied on tavaliselt monosümmeetrilised. Leidub kõigest üks lõikepind, millega õit kaheks ühesuguseks pooleks jagada. Õiel on 5 kroonlehte, millest 4 on lehvikukujulised ja suunatud ülespoole, aga viies on laiem, hõlmakujuline ja suunatud allapoole. Õies on 5 lühikese tolmukaniidiga tolmukat, mis on surutud vastu sigimikku. emakakael on ülaltpoolt paksenenud ja emakasuue on peakujuline, kitsenenud või nokakujuline. Õiel on ülemine sigimik, milles on kolm platsentat ja palju seemnealgeid. Vili on kupar	Õied on väga mitmesuguse ehitusega. Õite mitmekesisus tuleb sellest, et sugukonnaks ühendatud perekonnad on mitmesugusel arenguastmel. Ühtedel on õite ehituses hulgaviljalistele omaseid primitiivseid tunnuseid: lihtne õiekate, õieosade ebakindel arv ja spiraalne asetus, nektaariumide puudumine. Teistel on seoses putuktolmlemisega õie ehituses kõrgelt spetsialiseerunud tunnuseid: kannus, sügomorftne õiekate. Mõned perekonnad on kohastunud tuultolmlemiseks, neil on õied taandarenenud. Järelikult on perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus. Viljad on enamasti koguviljad (koosnevad kukkurviljadest või pähklikestest) või marjad