- Mille poolest erinevad üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased lilled üksteisest? Too näiteid.
- Arutle, mis võib juhtuda, kui lilletaim(ed) istutada ebasobilikule kasvukohale (valgus, mulla viljakus, niiskus). Miks on tähtis taimede kasvukoha nõuetega arvestada? Too näiteid.
- Vali enim levinud sugukondade hulgast 3 huvipakkuvamat. Leia veebist ja/ või raamatutest valitud sugukondade peamisi morfoloogilisi tunnuseid. Koosta võrdlev tabel.
1. Üheaastased lilled- kasvavad seemnest, kasvatatakse kasvuhoones või toas ette varakevadel, õitsevad ühe aasta, valmivad seemned, ära õitsenud taimed tõmmatakse mullast välja ja viiakse komposti (aeddaaliad, petuuniad, saialilled, peiulilled)
Kaheaastased lilled- nende seemned külvatakse mulda kevadel või suvel, neid kasvatatakse kaks aastat, kuid õitsevad ühel suvel, talvituvad (võõrasema)
Mitmeaastased lilled e püsililled - eluiga on vähemalt kolm aastat, püsililled hakkavad kasvama kevadel, õitsevad igal kevadel, suvel või sügisel, juured ja pungad talvituvad maa sees. (pojeng, nelgid, hostad)
2. Taimed mis on istutatud ebasobilikule kasvukohale- lilled õitsevad vähem või üldse mitte, varred ja lehed võivad minna kollaseks, varred venivad välja, nõrgale taimele hakkavad kiiresti erinevad haigused ligi. Kui istutada taim, mis ei taha päikesevalgust, päikese kätte, siis see võib ära kõrbeda. Väga kuival või märjal pinnal võivad vastavalt taime vajadustele ära kuivada või mädaneda.
Hostad eelistavad poolvarjulist kasvukohta ja sügavapõhjalist parasniisket huumusrikast mulda, aga lepivad ka varjulise paigaga. Niiskemas mullas kasvavad nad hästi päikesepaistelgi. Kuivas liivmullas või liivas jäävad taimed kiduraks. Varjus kasvades muutub lehtede värvus ühtlaselt roheliseks, olgugi et muidu on nad valgekirjud või sinakad. Seevastu lauspäikeses kõrbevad lehed pruunikaks.
Kasutatud kirjandus:
http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Liina/%C3%95ppekavakeskus/LILLEKASVATUS%20T%C3%95K.pdf
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/kuidas-hooldada-hostat.d?id=23967613
http://et.wikipedia.org/wiki/
|
Liilialised
|
Kannikeselised |
Tulikalised
|
|
Lehed
on kas kaar- või rööproodsed. Sageli on neil varremuudenditena
sibul (ad), mugulad või risoomid.
|
Kannikestel
on kõige sagedamini südamekujulised lainelise servaga lehed,
kuigi perekonnas on ka sõrmjaguseid
ja muu kujuga lehti. Paljud liigid on varretud ning nende lehed ja
õied kasvavad välja otse maapinnast, paljud liigid on lühikese
varrega
ja nende õied asuvad lehekaenaldes.
Lehed paiknevad varrel vahelduvalt,
aga varretutel liikidel on lehekodarik.
Taimedel on alati abilehed,
mis mõnikord on väga lehesarnased. |
Lehed
on tavaliselt abilehtedena, lihtsad,
jagused või
lõhised,
paiknevad vahelduvalt
või vastakult. |
|
Paljude liiliate õieehitus
on kolmetine. Õiekate on lihtne, kuid kroonjad lehed on erksad ja
värvikad, et tolmeldajaid kohale meelitada. Vili on kupar või
mari |
Kannikeste
õied kasvavad üksikult suhteliselt pika õievarre
otsas. Õied on tavaliselt monosümmeetrilised. Leidub kõigest
üks lõikepind, millega õit kaheks ühesuguseks pooleks jagada.
Õiel on 5 kroonlehte,
millest 4 on lehvikukujulised ja suunatud ülespoole, aga viies on
laiem, hõlmakujuline ja suunatud allapoole. Õies on 5 lühikese
tolmukaniidiga tolmukat,
mis on surutud vastu sigimikku.
emakakael on
ülaltpoolt paksenenud ja emakasuue
on peakujuline, kitsenenud või nokakujuline. Õiel on ülemine
sigimik, milles on kolm platsentat
ja palju seemnealgeid.
Vili on kupar |
Õied on väga
mitmesuguse ehitusega. Õite mitmekesisus tuleb sellest, et
sugukonnaks ühendatud perekonnad on mitmesugusel arenguastmel.
Ühtedel on õite ehituses hulgaviljalistele omaseid primitiivseid
tunnuseid: lihtne õiekate,
õieosade ebakindel arv ja spiraalne asetus, nektaariumide
puudumine. Teistel on seoses putuktolmlemisega õie ehituses
kõrgelt spetsialiseerunud tunnuseid: kannus,
sügomorftne õiekate. Mõned perekonnad on kohastunud tuultolmlemiseks, neil on õied taandarenenud. Järelikult on perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus. Viljad on enamasti koguviljad (koosnevad kukkurviljadest või pähklikestest) või marjad |
